Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused
(kuni 1825). 1840. aastateks olid arhiivid ülekoormatud.
1845. a anti välja siseministri käskkiri "Kubermanguvalitsuse asutused", milles loetleti 10
kategooriat dokumente, mis kuulusid hävitamisele.
1848. a tehti otsus vastava ekspertiisikomisjoni moodustamiseks, kes otsustab, mida võib
hävitada.
1860. aastatel delegeeriti ekspertiisiõigus reale ministeeriumitele ja peavalitsustele (nt sõja-,
finants, posti, hariduse...) ja kubermangu valitsustele (materjali saadeti hulgaliselt
paberivabrikutesse).
1880. aastatel delegeeritakse ekspertiisi teostamine järjest madalale igas riigiasutuses tuli
kindlaks määrata ametnik, kes teab, mida vaja hoida, mida mitte. Ekspertiis arvestas vaid
ametkondliku huviga, ajalugu oli nende jaoks täiesti ebaoluline. Keskmiselt jäeti
kubermangude arhiivides säilitamiseks alles u 4% arhiivimaterjalidest, rohkelt hävitati
kohalikke materjale. Oluliseks erandiks olid Balti kubermangud, kus valitses teine (saksa)