Majanduseareng Eestis 18.-19.sajandil
Vabrikutes said tööd
tuhanded inimesed ning seega oli tööpuudus väike. Neist suurimaks tööstusettevõtteks
kujunes 1858.aastal rajatud Kreenholmi Manufaktuur, mille enamus toodangust oli mõeldud
Venemaal asuvatesse riidevabrikutesse. Vabrikus kasutatavat puuvilla toodi peamiselt
Egiptusest ja Ameerikast. Järgmised olid masina- ja metallitööstus keskused Tallinnas.
Tallinnasse rajati ka Balti puuvillamanufaktuur ning nii kujuneski Tallinnast peamine
tööstuslinn. Eesti paberitootmiskeskuses toodeti 70% Vene impeeriumis vajaminevast
paberist. Need näitajad sundisid Vene riiki siinsetesse vabrikutesse investeerima ja neid
arendama. Tehased ja tööstused müüsid oma kaupa välismaale suurendades eksporti, teenides
sellega suurt kasumit ning arendades Eesti majandust, kuna arengu aluseks on suurem eksport
ja väiksem import.
Eesti aladel toimus 18-19 sajandil tuntav majanduselu elavnemine ja areng. Ehitati
erinevaid vabrikuid ja täiustati tugevalt transpordivõrku
annaabi.ee 
