Millega tegeleb metsatööstus? Puidu varumise, töötlemisega, mitmesugustepuidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. Milleks kasutatakse raiutavat puitu? Umbes 55% raiutavast puidust kasutataksekütteks, 1/5 paberi tootmiseks ja ülejäänu mitmesuguste puittoodete valmistamiseks. Kas maailma suurimad puidutarbijad on arenenud või arenguriigid? Arenenudriigid. Millised riigid toodavad kõige enam paberit ja miks? Enamik puudest, mis onvajalik paberitootmiseks, raiutakse USA, Skandinaavia, Venemaa, Brasiilia ja Kanadametsadest, sest nendes riikides on kõrge metsasus ning paberitootmiseks sobivad puuliigidning vastav tehnoloogia, mis on küllalt kallis. Milliste riikide metsatööstusettevõtted on kõige eesrindlikumad ja tulemuslikumad? Kõige tulemuslikumalt töötavad Põhjamaade metsafi rmad. Arenenud riigile. Tabelist on näha, et riik ekspordib töödeldud puitu, mis annab suuremat kasumit. Töötlemata (ümarpuitu) ekspordis ei ole.
· Taaskasutamine aitab säästa energiat, vett, maavarasid. · Tootmisel tekitab vähe CO2. · Nt: igapäevane ajalehe lugemine tekitab aastas 28 kg CO2 iga inimese kohta, aga iga päev internetis 30 min ajalehte lugedes tekitatakse 35 kg CO2. · Puude kasutamine WCpaberi tootmisel hävitab keskkonda rohkem kui sõitmine Hummeritega · Optimistlikumad keskkonnakaitsjad leiavad, et juba praegu saaks kogu maailma paberitarviduse vanapaberi arvel katta ning puid poleks paberitootmiseks üldse vaja raiuda. · Ainuüksi USAs tarvitatakse erinevate puidutoodete tootmiseks 200 miljonit tonni puitu aastas. USA paberitootjad kulutavad aastas umbes miljard puud. · Paberpakend võeti kasutusele 1810.a. · Pappkarbid võeti kasutusele 1890.a. · 1910.a võeti kasutusele vahatatud kartong · Tualettpaber leiutati 1857 aastal. Iga tonn ümbertöödeldud paberit säästab: · 17 puud · 30004000kW elektrienergiat · 30 m3 vett
Mahepõllunduse osatähtsuse kasvamine. Maapiirkondade elanikkond tegeleb järjest rohkem mitmesuguste kõrvaltegevustega. Põllumajandus muutub vähem oluliseks. Metsatüüp: Iseloomulikud tunnused Majanduslik hinnang: Parasvöötme Suurima levikuga, kasvavad aeglaselt, hõredalt. Kasutatakse tarbepuiduna okasmetsad: Juurdekasv väike 1-2m3/ha aastas. tselluloosi ja paberitootmiseks. Parasvöötme leht- Pindala on vähenenud, lehtmetsad on tootlikumad, Kasutatakse eelkõige ja segametsad: juurdekasv 5-10m3/ha. Segametsad 2-3m3/ha. mööblitööstuses. Okasmetsadest mitmekesisemad. Lähistroopika Niisked: Kasutatakse kütteks. metsad: Okaspuud, kõvad lehtpuud. Aastane juurdekasv suur 15-20m3/ha.
praegu 5 miljardit ha metsi Pindalaliselt on troopilisi vihmametsi 52%, subtroopilisi metsi 8%, parasvöötme metsi on 16% ja arktilise vöötme metsi 24%. Territoriaalselt suurim osa metsi Lõuna-Ameerikas (50%), Kagu-Aasias (30%), Aafrikas (20%). 90% okas- ja lehtmetsadest ei vasta ürgmetsa kriteeriumidele. (parasvöötme metsad Üle poole maailma puiduresserssidest kasutatakse kütusena. Ülejäänud osast kasutatakse:Ehitusmaterjaliks; Tööstuspuiduks (vineer, saepuru),Paberitootmiseks tööstusmaades. Kanada ja endised NL maad toodavad umbes poole kogu maailma ümarpuidust. Metsade kõrvalkasutus: toidu- ja ravimtaimede korjamine, jahi- ja karjamaana kasutamine. Aastas hävib umbes 20 miljonit ha metsa. Hävimine toimub tööstus ja arengumaades erinevalt. Teise Maailmasõja järel on metsade territoorium kasvanud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Liigiliselt on vaesunud. Küttepuude kriis tingib metsade hävitamist. (põletatakse ka
Taimsete kiudude ning seega ka paberi põhikomponendiks on tselluloos. Hiinas toodetud paberid erinevad oluliselt Euroopa päritoluga paberitest.Varajane paber oli liimistamata, kuna oli pehme, ning sobis hästi kalligraafiaks. Alates kusagilt 8. sajandist hakkasid paberilehti liimistama tärklise ning teiste taimsete liimainetega. Paberi pinna silendamiseks kasutati kipsi. Paberit valmistati väikestes töökodades ning paberitootmiseks kasutatavad kiudained ja tootmisviis varieerusid ulatuslikult. Araablased kasutasid paberi toormaterjalina lina, kaltse, kanepit (köied). Valamisraam valmistati taimekiududest ning õmmeldi kokku hobusejõhviga.. Itaalias rajati suurem paberiveski 1270. aastatel Fabrianosse. Klassikalisele araabia meetodile lisasid eurooplased tambiveskid, traadist valamissõelad, loomsed liimained (zelatiin) liimistamiseks, vesimärgid. Peamised tehnoloogilised muutused paberi valmistamisel:
Taimsete kiudude ning seega ka paberi põhikomponendiks on tselluloos. Hiinas toodetud paberid erinevad oluliselt Euroopa päritoluga paberitest.Varajane paber oli liimistamata, kuna oli pehme, absorbeeriv ning sobis hästi kalligraafiaks. Alates kusagilt 8. sajandist hakkasid paberilehti liimistama tärklise ning teiste taimsete liimainetega. Paberi pinna silendamiseks kasutati kipsi. Paberit valmistati väikestes töökodades ning paberitootmiseks kasutatavad kiudained ja tootmisviis varieerusid ulatuslikult. Araablased kasutasid paberi toormaterjalina lina, kaltse, kanepit (köied). Valamisraam valmistati taimekiududest ning õmmeldi kokku hobusejõhviga. Liimistamiseks kasutati riisitärklist, taimseid liimaineid ning kriidi ja tärklise segu. Itaalias rajati suurem paberiveski 1270. aastatel Fabrianosse. Klassikalisele araabia meetodile lisasid eurooplased
annaabi.ee 
