Soome majandus 19.-20. sajand
Esimest etappi
iseloomustas tootmise ,,universaalsus", st kõige mitmekesisemate kaupade tootmine
kodumaal, kuna väliskaubandus oli piiratud ning importkaupu ei jätkunud. Teisel etapil
väliskaubanduse kitsendused taandusid ning teravnenud rahvusvaheline kapitalistlik
konkurents sundis Soome tööstust spetsialiseeruma aladele, mille arendamiseks Soomes
valitsevad suhteliselt soodsamad tingimused st.eelkõige tselluloosi- ja paberitoodang, vase- ja
kaablitoodang jms. Need muutused näitavad Soome majanduse progressiivset arengut
sõjajärgsel perioodil. Peamised soodustavad tegurid olid siseturu ja välisturu laienemine,
metsasaaduste soodsad hinnakonjuktuurid maailmaturul ning Soome soov arendada
vastastikku kasulikke kaubandussuhteid naaberriikidega. Üheks väga heaks näiteks on
kaubavahetus NSV Liiduga. Soome importis NSV Liidust autosid, tööstusmasinaid, kütte- ja
annaabi.ee 
