Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
Proosa ja luule piir hakkab kaduma. Vertikaalne dimensioon
tühistatakse. Kirjutatakse midagi rõhutatult argist ja konkreetselt. Olemas mingi üldistus, mõjub luuletusena, mingil moel
tervikliku luuletusena, üldistus on nagu ta on: elada nii nagu poleks sind olemas" Aktualiseeruvad ruumisuhted ja relatiivsus: peal,
all, pidev, mittepidev. Kaalub neid kõiki asju läbi ja ruumisuhteid aktualiseerib nõnda, et mängib senisest rohkem
tekstipaigutusega. Kontseptuaalselt käidud paberiruumiga ringi. Üldine luulelaad mõjus võõritavalt, üldine kogemus kandus
klassikalisele stiilile. Ja kui sinna 60ndate jooksul häirejd ja need olid teistmoodi. Isegi Alliksaart on sellesse konteksti sisse
lugeda. Raamat problematiseerib selle, kas luule on üldse luule ja mismoodi ta on luule. Paar tõlgendust kirjutatud tal endal, kus
6