Naljandid ja anekdoodid
nn. vempe (ingl. practical jokes):
fotodele tehakse sarvi; kaaslaste rõivaselgadele kinnitatakse sabasid või silte totrate kirjadega, nagu
Olen loll ja otsin naist vms.; poikvel uste ülaservale asetatakse veetopsikuid; alleedele kootakse
niidist ämblikuvõrke; toolipõhjadele pannakse knopkasid või nõelu; aknalaual istujate kuklale
fokuseeritakse õuest suurendusklaase; magavate kaaslaste kõrva ääres valatakse vett solinal klaasist
klaasi, süüdatakse nende varvaste vahele pistetud paberirirbasid, nende nägudele asetatakse saapaid,
mis piisavalt pika paela teist otsa pidi on seotud ümber magaja suure varba. Jne.
Mitte ainult praktilistel, vaid ka sõnalistel naljadel on enamasti objekt. Nali on sihitud kellegi pihta,
toimub kellegi arvel. Nali on tõesti kriitika, paljastus, pilge, hukkamõistu ja üleoleku väljendus.
Tihti ja õigusega on rõhutatud sedagi, et naer on kollektiivne, püüab olla adresseeritud mingile ühest
inimesest suuremalt auditooriumile
annaabi.ee 
