hüppeline tõus. Tõus oli eelkõige tingitud toormenappusest nii Eestis kui mujal Skandinaavias, mille tingis Venemaa ümarpuidu ekspordile kehtestatud tollitariifide tõus (alates 1. juulist 4 eurolt 10 eurole) ning Eesti puhul juuni algusest alanud raudteeblokaad Venemaa poolt. Töötlemata ümarpuidu import Venemaalt vähenes 2007. aastal võrreldes 2006. aastaga 28,4%. Raieid pärssivaks teguriks oli järjekordne soe talv. Suurim hinnatõus sai osaks paberipuule. Riigimetskondade keskmiste vahelaohindade põhjal kasvasid 2007. aastal võrreldes 2006. aastaga männipaberipuidu hinnad 110% ja kuusepaberipuidu hinnad 100%, kasepaberipuidu hinnad 60%. Saematerjal ja küttepuit kallinesid üle 30%. Aasta algusest jõustus uus metsaseadus. Raieid soodustavaks teguriks võis uue metsaseaduse puhul lugeda lageraiete taaslubamist küpsusdiameetri alusel ning raievanuste alandamist keskmiselt kümne aasta võrra
tulenevalt tehakse etteraie soovitud suunas ning langetuslõige ühe võttega. Suuremad puud. Kõigepealt tehakse etteraie, seejärel viiakse sae juhtplaat langetatava puu küljelt sisse, tasapindade vahe etteraie ja langetuslõike vahel peaks olema kuni 2cm, lõigatakse soovitud paksusega pideriba. Seejärel teostatakse langetuslõige ühe või mitme võttega. Selline viis tagab puu soovimatu langetamise kas kalde või tuule mõjul. Kvaliteedinõuded paberipuule Läbimõõt. Lubatud diameetrid vahemikus 6-60 cm, mõõdetuna koore alt. Kui diameeter ei mahu antud vahemikku, loetakse puu praagiks. Pikkused. Standardpikkused paberipuidule on 3,0m ja 4,0m (+/- 10 cm). Mõõtmisel ümardatakse väiksema detsimeetrini. Oksad ja laasimine. Oks peab olema laasitud tüvega paralleelselt, võimalikult tüve lähedalt nii, et oksa ja tüve vahele ei jääks tühimikku, mis takistaks koorimist. Harupuud ei ole
annaabi.ee 
