J.- P. Sartre (Referaat)
Seda saab selgitada järgmise näitega: Kui meistrimees hakkab näiteks valmistama tooli, siis ta
juba teab, milline see peaks tulema ja milleks seda saab kasutada, st tooli olemus on määratud
juba enne selle tegema hakkamist. See tähendabki, et asjade puhul eelneb nende olemus nende
olemisele.(1. lk 95.) Asjade puhul võime alati küsida: milleks see mõeldud on? Sartre leidis,
et kristlik eksistentsialism on sunnitud inimest käsitama samasuguse loodud asjana nagu nt
paberinugagi. Jumal on ju sarnane kõrgema klassi käsitöölisega, kes teadis täpselt, milleks ta
inimese loob. Sellisel juhul tuleb välja, et ka inimese olemus eelneb tema olemisele. Niisiis ei
saa kristlik eksistentsialism olla järjekindel oma veenudumuses, et inimese olemine eelneb
tema olemusele. 18. Sajandil jumala mõiste küll taandus, kuid mõte, et ka inimese olemus
eelneb tema olemisele, oli visa püsima. Arvati, et inimesel on teatav loomus, mis määrab team
teod ja iseloomu.