Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Eesti Sõna palge kujundas peamiselt tegevtoimetaja August Oinas, kes oli suure
kirjutamisvõimega. Peatoimetaja Albert Kivikas oli märksa tagasihoidlikum ja püüdis
kirjutada nii vähe kui võimalik ja ainult siis, kui see oli möödapääsmatu. Kivikas
tagandati peatoimetaja kohalt seoses sellega, et ta aitas inimestel Soome põgeneda.
Temast sai 1. mail 1942 ilmuma hakanud "Maa Sõna" peatoimetaja.
Monopoolses seisus olnud Eesti Sõna ei saanud oma seisundit ära kasutada
paberinappuse pärast. Lehe tiraaz ulatus peaaegu saja tuhandeni, kõiki tellimusi ei
saadudki täita. Saksa tsiviilvalitsuse häälekandja "Revaler Zeitung" sai lõviosa
paberist, kuid seda jäi tuhandeid eksemplare üle, mis läks makulatuuriks. Et "Eesti
Sõna" tootmiskulud olid kõhna leheformaadi tõttu küllalt väikesed, siis sissetulekud
olid head ja otsiti võimalusi toetada nii ajakirjanikke kui teisi kultuuritegelasi
mitmesuguste honoraridega
annaabi.ee 
