Eesti arhitektuuri näited
mis oli suure edumeelsuse märk. Veeklosett oli leiutatud juba 16.sajandil, kuid massiliselt
hakati seda isegi indlismaal ehitama alles 1880.aastatel.
Krahv bergi sugulased on väitnud, et tegelik projekteerja oli mõisaomanik ise, seda tõestavad
kirjavahetus ja krahvi skitsid. Hippiuse project polevat talle meeldinud, kuna seal olid kõik
ühesugused aknad. Vaatamata sellele, et eriti mõisahoonete puhul oli omaniku soov määrav
nii stiili kui ruumide paigutuse osas, ei tähenda selle paberilepanek siiski veel arhitektioskusi,
olgugi et omanikule endale võib tagantjärele nii tunduda. Sangaste puhul on säilinud
Hippiuse lossi projekteerimist puududavad ülestähendused, kus on kirjas kuidas laduda
väiksemaidki dekoorielemente, olgu see siis tellisstiilisornamendikaunistus välisfassaadil või
suure saali legendaarne parkett, mille muster jälgis kupli metallkonstruktsiooni joontevõrku,
eesmärgiga luau illusiooni maailma kõikehõlmavast sfäärilisest harmooniast
annaabi.ee 
