Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
seotud. Korduvalt rõhutati, et tuleb hoiduda poliitiliste küsimuste käsitlemisest, eriti
kui need puudutavad N. Liitu.
Emakeelse kirjavara puudusel kasutati Eesti Rada ka eesti koolide emakeele tundides.
Trükitehniliselt oli ajaleht samuti laitmatu. Tiraaz tõusis pidevalt, ulatudes 1946. a 6-7
tuhandeni. Alustati ilma kapitalita, kulud kaeti jooksvatest tuludest ja juba mõne
numbri järel seisis ajaleht majanduslikult kindlal järjel, mida omakorda soodustasid
väiksed trüki- ja paberikulud.
1946. a EV aastapäevale pühendatud numbri avaldamise järel kuulutati Eesti Rada
suletuks. UNRRA (United Nations' Relief and Rehabilitation Administration
Ühendatud Rahvaste Abistamise ja Taastamise Administratsioon) direktor
pahandanud: "See ei ole mingi DP-laagri ajaleht, vaid iseseisva riigi ajaleht!" Kuu aja
pärast sai Eesti Rada taas ilmumisloa, kuid lehele esitati uusi nõudmisi. 1946. aasta
suvel loeti rahvuslust juba kuriteoks, suurenes surve baltimaalaste kodumaale
saatmiseks