Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused
2%) mahl on nii värskelt kui ka hapendatult toniseeriv ning karastav janukustutaja.
Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B.pubescens) on
puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B.
humilis) on madalad põõsakujulised liigniiskete ning soostunud alade puittaimed.
Eestisse toodud u. 12 võõrkaseliigist kasvavad meil pargipuudena hästi Põhja-Ameerikast
pärit valge paberjalt kestendava koorega paberikask (B. papyrifera), omapärase
hallikaspunakaspruuni ribadena kestendava tüvekoorega kollane kask (B.alleghaniensis) ning
mustjashalli tüvekoorega suhkrukask (B. lenta). Kollase ja suhkrukase võrsekoor lõhnab
hõõrudes. Ida-Aasiast pärit liikidest kohtab meil
sagedamini omapärase tume-hallikaspruuni kestendava koorega dauuria kaske (B.davurica)
ning väga tugeva puidu ning paberjalt kestendava kollakasvalge tüvegakivikaske (B.
ermanii).
85. Perekond lepp