Kristlik maailm ei saanud sellise olukorraga leppida ning otsustas 1409. aastal kutsuda kokku Pisasse üldise kirikukogu. Kirikukogu ehk kontsiil on tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Kahjuks, 15. sajandi kirikukogu ei andnud loodetud tulemusi: tegeldi peamiselt poliitikaga ning üsna vähe puudutati kirikule traditsioonilisi teoloogia, heategevuse ja kõlbluse valdkondi. Paavsite prestiiz oli aastakümneid kestnud tülide tõttu nõrgenenud ning rahvuskirikute tugevnemine valmistas teed protestantlikule reformatsioonile. Peale paavsti kuulusid vaimulikku seisusse ja mingad ja nunnad, kes olid koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse vaimulikesse ordudesse nt. benediktlased ja tsistertslased. Linnade areng 12.-13. sajandil ja linnaelanike kasv nõudsid enda hinge eest hoolitsemist,
pannes aluse Püha-Rooma riigile Heinrich IV- Saksa-Rooma keiser, kes läks tülli paavstiga, mille tõttu kannatas tema riik kirikuvande all. Hiljem palus Canossas paavstilt andeks, kuid hiljem jätkas paavstivastast võitlust Urbanus II- kuulutas välja ristisõja Kristuse haua vabastamiseks William Vallutaja- Normandia hertsog, hõivas ENG ja pani aluse tugevale kuningavõimule Gregorius VII- üks mõjukamaid paavste, sõnastas paavsite nõuded, milles oli kirjas ka et piiskopid nimetaab ametisse paavst, selle tulemusel läks ta tülli Heinrich IV-ga ja pani tema riigi kirikuvande alla. Innocentius III- viis Gregorius VII sõnastatud põhimõtted ellu muutes oma võimuloleku keskaegse paavstivõimu kõrgghetkeks, alustas IV Ristisõda, võitles Läänemere ketserlusega, täpsustas ristiusu seisukohti Aquino Thomas- teoloog ja skolastik, kirjutas raamatu " Summa Theologiae", seletas
annaabi.ee 
