Eesti keele allkeeled literatsioon
müia jms;
· võõrkeelsed sõnad kirjutatakse vastavalt nende tegelikult
hääldusele: jes, jee, vau, hellou, stoori, sorri, thäts, hleb,
markovka; topeltsulgudes kommentaarina võib lisada
originaalkeele kirjapildi: laav ((love));
· g, b, d võõrsõnade alguses kirjutatakse vastavalt
kirjapildile, st g, b, d abil;
· h sõna alguses märgitakse vastavalt hääldusele: hobune
/ obune;
· võõrsõnades märgitakse rõhuline silp pika vokaali või
konsonandiga: Ta`maara, Kar`paatov;
· mittekirjakeelsed liitsõnad kirjutatakse kokku: onju,
nojah, eksole;
· lahku hääldatud liitsõnad kirjutatakse lahku: sünni päev;
· pealkirjad ja nimed märgitakse samade reeglite järgi
nagu muudki sõnad. Nende alguses on suurtäht.
Jutumärke ei kasutata.
· arvud tuleb sõnadega välja kirjutada vastavalt
hääldusele: kakskend=kaks, kaeksada=kolgend=öeksa.
Varieerumise näiteid 1
ainult 467
aint 143
ainud 3
ainlt 1
ainuld 2
aind 36
ainut 7