kasutati kaubalaevadena, nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja kariloomi, aga kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad ehk langskipid, mida kasutati röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest, nende laevade ninasse olid vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead, kuid oma maale lähenedes võeti see ära, et maavaimusid mitte hirmutada ja pahandada. Viikingilaevadest on meil ettekujutus tänu paatmatustele. Suurim seni leitud laevadest pärineb u 900. aastast. Selle pikkus on üle 23 m, laius üle 5 m, kaal täisvarustuses u 20 tonni. Laev mahutas 64 sõdalast, liikus edasi 16 aerupaari jõul, kuid tal olid ka mast ja purjed. Viikingid sõitsid piki mererannikut ja tungisid jõgesid pidi ka sisemaale. Laevad olid madala süvisega ja väga sobilikud sõitma ka mööda väikesi jõgesid. Laeva raapuri oli sageli triibuline või ruuduline.
olid viikingid võimelised ka koostööks. Aeg-ajalt moodustasid nad suuri laevastikke , mis keskse juhtimise puudumisest hoolimata suutsid pikemat aega koos püsida ja edukalt tegutseda. Selline laevastik sõdis XI sajadkil aastakümneid vaheldumisi Inglismaa ja Prantsusmaaga, rünnates seda maad, kus kohalikud valitsejad suutsid parasjagu vähem vastupanuosutada. Viikingilaevadest on meil tänapäeval ettekujutus tänu tollastele paatmatustele surnute matmisele laevades. Selliseid matuseid on avastatud mitmelt poolt Skandinaaviast. 4. Alateema(skandinaavlaste muistne maailmapilt, skandinaavia jumalad, ruunid, saagad ja kangelaseepikad) Paljude rahvaste kombel austasid skandinaavlased loodusjõude, eriti päikest, loodusobjekte (puid, jõgesid, allikaid ja järvi) ning ka esivanemaid. Maailm on nende kujutluses asustatud paljude müütiliste olenditega, kelle seast paistsid silma näiteks inimestele
annaabi.ee 
