Näiteks oli Nõmme külal oma puhkpilliorkester. Simuna kandi kultuurielu keskuseks on 19. sajandi keskpaiku kiriku juurde tekkinud Simuna alevik. Organiseeritud muusika- ja laulukooriharrastus algas seal 1832. a köstriks tulnud Villem Normanni juhatusel. Ta asutas segakoori, mille muutis 1860ndail aastail meeskooriks. 1866. a organiseeris Normann Simuna laulupüha, mis oli järgnevate suurte laulupäevade üks varasemaid eelkäijaid. 1890ndate aastate alguses asutati Paasveres Simuna kihelkonna esimene pasunakoor, Simuna puhkpilliorkester asutati 1912. aastal Gustav Liivi poolt. 19. saj lõpul ja 20. saj algul tegutses Simunas Noorsoo Kasvatamise Selts ja mitmeid teisi seltse, millest vanim oli 1900. a asutatud Simuna põllumeeste selts.1920ndate aastate lõpul asutati Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse osakond. 1927. a korraldati Avanduse mõisa pargis esimesed kergejõustikuvõistlused. 1931. a alates
armastus) ning kõige kohal Kristus inglitega. Altaripilt "Kristus ristil" pärineb 1877. aastast. Neogooti prospektiga orel on 1886. aastast, meister G. Normanni töökojast. Simuna kihelkond on olnud territoriaalselt suurimaid Põhja-Eestis. lk 7 Hiljemalt 16. saj. eraldub sellest Väike-Maarja kihelkond(algselt abikiriku ala; kabel oli ka Paasveres), hiljem osi Laiuse kihelkonnast. 19. saj. vaimuelu tõus avaldub nendel aladel tugevalt köster Villem Normanni tegevuses kiriku laiendamine, köstrikool, laulupäevad, õpikute ja vaimulike raamatute kirjutamine. Sel sajandil võiks mainida märtrina kommunistide käe läbi surmatud.vaimulik.Walther Pauckerit (surn. 6.01.1919). Kogudusse kuulub enne II Maailmasõda ca. 11-12 tuhat hinge, 2006. aasta seisuga ca. 650 hinge ja 167 tegevliiget. Koguduses toimub pühapäevakool ja leerikool
annaabi.ee 
