Inimene vutlaris - täispikk tekst
,,Jah. On mõtlevad, korralikud olendid, loevad Stsedrini ja Turgenevit, igasuguseid Bucke
´isid ning muid, aga näe, alistusid ometi, talusid... Jah, sedasi see on."
,,Belikov elas samas majas kus minagi," jätkas Burkin, ,,samal korrusel, uksed vastamisi,
me nägime teineteist tihti ja ma olin tuttav ta koduse eluga. Ning kodus oli sama lugu: halatt,
öömüts, aknaluugid, riivid, terve rida igasugu keeldusid, piiripanekuid ja ah, kui ometi midagi
ei juhtuks! Paastutoit on kahjulik, aga muud ei või, sest öeldakse vahest, et Belikov ei pea
paastu, ja ta sõi võiga praetud koha, - mis pole paastutoit, kuid ei saa ka öelda, et ta seda ei ole.
Ta ei pidanud naisteenijat kartuse pärast, et temast halvast ei mõeldaks, vaid kokka Afanassit,
umbes kuuekümneaastast joodikut ja poolhullu vanameest, kes kunagi tentsikuna teeninud ning
oskas kuidagi keeta. See Afanassi seisis harilikult ukse kõrval, käed ristis, ja pomises sügava
ohkega ikka ühte ning sama: