Töö Munklusest
Pidevalt üksinduses elava inimese
psühholoogiat vaevavad depressioon ja troostitus. See võitlus mille keskel askeedid
oma iseloomu kujundavad, koosnevad paljudest erinevatest reeglitest. On hakatud
seda ka metoodiliselt korraldama. Pikkamisi kujunes välja askeetlike kommete ja
reeglite kompendum.
Loomulikult olid mungad ka need, kes kiriklikult ette nähtud paastuaega ja
teisi kombeid püüdsid täita. Et aga kiriklikud paastuajad olid enesestmõistetavad,
püüdsid askeedid paastukultuuri süvendad erinevate kommetega. Söödi näiteks
ülepäeviti või iga kolme päeva tagant. Askeetide toit oli taimetoit.
Vagadust ja pühendumist näitasid mõned askeedid asudes elama
kivisammaste otsa. Need sambapühakud esindasid imetletud ja lugupeetud askeetide
rühma. Kõige tuntum neist oli Siimeon Sambapühak, kes esimesena samba oma
eluasemeks valis ja oma elu viimased 30 aastat selle otsas veetis. Kogu munkluse
sisu seisnebki ju selles, et ühiskonnast ja inimestest hoiduda