Erasmus Rotterdamist
Enne preestriks õnnistamist käib ta ära ladinakoolis ja kloostris ning annab mungavande.
Kloostris veedetud aeg oli karm ja kestis kaua. Alles 26-aastasena pääseb ta kloostrist, mille
kitsarinnalisus oli talle talumatuks muutunud. Kuid Erasmus tundis suurt elukunsti, kuidas
kõigest, mis teda rõhus lahti saada ning iga sunni all oma sisemist vabadust säilitada. Ta sai
loa preestrirüüd mitte kanda, paastukohustusest vabaneb ta tervisetõendiga ning lõpuks lahkus
kloostrist. Sel moel paljastub juba ta iseloomu tähendusrikas ja vahest kõige olulisem joon:
Erasmus ei taha end siduda millegi ega kellegagi. Ta tunneb, et ta peab vabaks jääma. Ta pole
end kunagi sidunud ühegi õukonna, kiriku, ülikooli, elukutse, kloostri ega ühegi linnaga.
Kõik muu peale raamatutrükkimise kunsti jäi Erasmuse eest varjule: tal polnud silma
maalikunstile ega kõrva muusikale
annaabi.ee 
