Ususõjad prantsusmaal
pidi kuninga antud seadusaktid registreerima. Maksukoormust suurendasid kuninga ettevõetud
röövsõjad. Algul olid need suunatud eelkõige Itaaliale.
Kuningas ja kirik Paavsti- ja kuningavõimu vahel olid teised suhted kui mujal. Rahvuslikult
oli loodud gallikaani kirik, mis allus küll Rooma paavstile, aga oli tegelikult üsnagi iseseisev.
1438. aastal väljakuulutatud pragmaatiline sanktsioon võttis paavstilt õiguse Prantsusmaa
piiskoppe ametisse määrata. Francois I sõlmis aga paastiga kokkuleppe, mille tulemusena
nimetas kuningas inimesed kõrgematele kiriklikele ametikohtadele ja paavst kinnitas nad
ametisse. Kuigi ei olnud vastuolusid kuninga ja paavstivõimu vahel, siis tekkisid siiski
poliitilised ja sotsiaalsed pinged. Protestantism levis eriti linnakodanluse ja käsitööliste seas.
Talupojad jäid aga usuvõistlustest kõrvale.
Reformatsiooni algus prantsuse humanist Jacques Lefevre d'Etaples väljendas samalaadseid