Kasvas üldine heaolu ja vähenes sotsiaalne ning paikkondlik ebavõrdsus. 3.Sisepoliitika Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei, Rahvuslik Koonderakond, Keskusta ja Rootsi Rahvapartei. Kommunistlik partei, mida toetati Moskvast. Kommunistliku erakonna lõhenemine 1980. aastal kaotas kommunistlik partei endise tähtsuse Soomes. 4.Paasikivi-kekkoneni joon Soome üritas kindlustada oma iseseisvust. 1946. aastal Soome presidendiks valitud J.K. Paaskivi juhtimisel töötati välja välispoliitiline joon, mida hiljem jätkas Urho Kaleva Kekkonen. 1948. aastal sõlmiti kahe maa vahel sõpruse ja koostöö leping. Paasikivi-Kekkoneni poliitika pahupooled. Finlandiseerumine ehk soomestumine. 5.Soome ja muu maailm Põhjamaadega, eelkõige Rootsiga koostöö tugevdamine. Soome liitus 1956. aastal Põhjamaade Nõukoguga. Soome on aktiivselt osalenud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) töös. 6. Soome 1990. aastail
Õhtut alustas Anna- Maria Lember lauluga “Kevadeaimus” ning klaveril saatis teda Pilvi Karu. Alustas kontserdit väga hästi, sest laul rääkis kevade tulekust. Pala oli rahulik ning mõtteliselt kaunis. Laulul oli punkteeritud tempo, rütm oli suhteliselt aeglane ning meloodia mahe. Rahulik ja aeglane esitus viis mind tõesti mõtetega juba kevadesse. Minu järgmine üks meeldejäävamaid laule oli neljandana kõlanud “Elu pärast” Greete Paaskivi esitusel. Laulu ise oli kirjutanud Timo Steiner, klaveril saatis Greetet Pilvi Karu. Laul algas rahulikult, kuid läks valjemaks ja võimsamaks. Mind pani laulu sisu mõtlema, sest rääkis elust peale surma, mis toimub ja kuidas juhtub. Greete kõlav hääl ja laulu rütmilisus sobisid väga hästi kokku. Lisaks eelnevatele lugudele meeldis mulle tohutult 7. lauluna kõlanud “Pumped up kicks” Johanna Rasu esituses. Loo autoriks oli Mike Foster ning klaveril saatis Pilvi Karu
annaabi.ee 
