V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
«Pealik, mitte palgijupp ei hoia meid tagasi, vaid uk ise, see on raudlattidega läbi
põimitud. Pihtidega poi midagi peale hakata.»
«Mida te siis tagumiseks vajate?» küsis Clopin.
«Vajaksime müürilõhkujat.»
Argoo kuningas ruttas julgelt koleda palgi juurde, pani jala selle peale ja kisas:
«Siin on teil müürilõhkuja, papid on selle ise teil saatnud. Täname teid, kirikhärrad!»
Sel hooplemisel oli mõju. Palgi salavõim oli otsas Hulgused said julgust juurde; peagi
tõstsid paarsad tugevat kätt palgi udusulena üles ning tormasid sel lega vastu suurt ust, mida
enne oli katsutud sisse lüüa See, kuidas rahvahulk harvade, laialipillatud tõrvikut
poolhämaras valguses pikka palki kandis ja selleg kiriku poole jooksis, tekitas mulje, nagu
tormaks koletu tuhandejalgne elukas põrnitsedes vastu kivist hiiglast.
Palgi hoopidest põras pooleldi metallist tehtud uks määratu trummina. Järele ta ei andnud,
kuid kogu kirik vabises ning seest kõmasid vastu kõrged võlvid.