Eksami kordamisküsimuste vastused
ristkäigud - emakäigud on
risti puu teljega; kiirikkäigud - emakäigud kulgevad paarituskojast kiirtetaoliselt igas
suunas; plats- e. perekäigud - tekivad siis, kui tõugud söövad üheskoos; redelkäigud -
lühikesed tõugukäigud asuvad risti emakäiguga, meenutades redelit. Emakäigust
saavad alguse tõugukäigud, millised lõpevad nukuhälliga. Polügaamseil liikidel
alustab käigu uuristamist isane, närib sisenemisava ja sellel järgneva laiendi-
paarituskoja. Ürasklaste tõugud on jalgadeta ja helepruuni peaga. Ürasklaste
emakäigud koos tõugukäikudega moodustavad puude tüvede ja okste koore all
liigiomase käigumustri - haudepildi, mille järgi saab paljusid liike ära tunda.
Kuusk. Tavalisim ja arvukaim üraskiliik kuusel on kuuse-kooreürask (Ips
typographus), kes aeg - ajalt eriti tormikahjustuste järel ja põuastel aastatel esineb
massiliselt. Ulatuslikke metsakahjustusi on Eestis kuusikutes toimunud korduvalt,
annaabi.ee 
