Keiserpingviin
Eluviis:Toitumine:ta sööb kalu, kalmaare ja koorikloomi
Vaenlased(ja ohud):Keiserpingviinil on vähevaenlasi, üks
nendest on merileopard, kuid pingviin jõuab tema eest vaevata
põgenema.
Seltsingulisus: Ta elab jääpangal tuhandetest
isenditestkoosnevas koloonias;kui pojad on koorunud, kogutakse nad
peagi kokku "lastesõime", kus neid valvavad müned vanalinnud.
Ränne: Sigimisaja alguses (märtsi lõpus) tulevad
keiserpingviinid merest välja ning läbivad paarituskohta jõudmiseks
jääpangal sadu kilomeetreid.Suvel(lõunapoolkeral jaanuaris-
veebruaris) rändavad nad mere poole toituma.
Kaitse: Kuigi arvukus on praegu üle 150 000 paari, ähvardab
pingviine intensiivne kalapüügi jätkumise korral toidupuudus.
Muu: Hüpe: Veest väljudes teeb pingviin üle 2m kõrguse hüppe.
Häälitsus: Paaritusajal toob isalind kuuldavale tugevaid
omapäraseid häälitsusi; täiskasvanud pingviini hüüd meenutab
autosignaali, poja oma katkendlikku vilet
annaabi.ee 
