Tibud kasvavad esimese kaheksa kuu jooksul ligi 10 cm kuus. Esimese eluaasta lõpuks tõuseb nende kaal umbes 100 kilogrammini. Isalinnu sulestik on must, valge saba ja tiivaotstega. Emalinnud on kasvult väiksemad ning sulestik on ühtlaselt hall. Täiskasvanud isalind saavutab suguküpsuse 34 aastaselt, emalind 6 kuud varem. Jaanalinnu eluiga farmides on keskmiselt 60 aastat. Hoolimata sellest, et jaanalind on lennuvõimetu, on tal suured ja tugevad tiivad. Tiibasid kasutab lind paaritumisrituaalide juures ning laiali löödud tiivad annavad märku linnu ärritusest. Jaanalindude normaalne kehatemperatuur on 3940°C. Jaanalind on ainuke lind, kelle jalal on kaks varvast. Ta on võimeline jooksma kiirusega kuni 70 km/h ja seda kiirust hoidma ligi 30 min. Jaanalinnu esimene reageering ohule on põgenemine. Paaritumine: Jaanalindude paaritusaeg algab märtsisaprillis ning kestab kuni septembrini. Paaritusaja pikkus sõltub linnu toiduvalikust, linnu tervislikust seisundist ja ilmast
Dinosauruste käitumist on uuritud läbi karjafossiilide, arvutiga simuleeritud biomehhaanika ja võrdlemisel tänapäeva loomadega. On leitud, et enamasti elasid karjas taimetoidulised dinosaurused, kuigi paigas oli karjahierarhia. Tugevamad ja ilusamad isendid juhtisid karja ja nendel oli ka esimene söögi ja paaritumisõigus. Paljudel dinosaurustel on avastatud värvilised mustrid nende peadel ja luumoodustistel, sarved ja muud dekoratsioonid, mis olid arvatavasti paaritumisrituaalide osa. Nad võisid mängida ka tähtsad rolli kiskjate eemalehirmutamises. Kiskjad pidasid jahti ja elasid enamasti väikestes rühmades, isegi suuremad 10-ne meetrised kiskjad. Samuti oli neil paigas karja juht või juhtpaar ja esimesena said süüa tähtsamad ja tugevamad. Kõige suuremad kiskjad aga, nagu Tyrannosaurus ja Spinosaurus elasid üksi ja territoriaalselt. Nende suurus ja tugevus võimaldasid neil üksi elada
annaabi.ee 
