Kaitsealused Taimed
Kui algul tundus selline mõte väga harjumatu, siis ajapikku saadi
sellele üha kinnitust juurde. Lõpuks avastati, et kärbesõie õitel on samasugune lõhn, mis
mõnede putukate suguküpsetel emasloomadel. Sellega oli oletus peaaegu tõestatud. Tuli
veel vaid saada kinnitust elult eneselt. Mis siis ikka, asutigi taimi uurima. Tuli välja, et
kärbesõie külalisteks on liivakäikusid kaevavad kaevurherilased. Nad lendavad lõhna
peale kohale ja asuvad midagi märkamata tegema paaritumisliigutusi. Niivõrd sarnane
tundub kärbesõie õis kõrrel istuva emasloomaga! Enne kui isasputukas mõistab, et teda
on petetud, on ta juba uue õietolmuga koos ja teistelt õitelt kaasa toodud õietolmu
poetanud emakale ehk "putuka pähe". On välja selgitatud, et kärbesõis eritab
meelitavaid aineid rohkem kui putuka emasloomad ise. Edukat tolmlemist kinnitab
kärbesõie hea viljumine. Tal valmib igal aastal tohutult palju imepisikesi seemneid.