Hobusekasvatuse loengud
Soome hobusega ei õnnestunud. Ardenniga läks ka aia taha.
Neljandaks üritati ristata eesti hobust ka Norra hobusega, aga ka see ei õnnestunud.
Teine periood oli 1880-1908. eesti märasid paaritati anglo-araabia, orlovi traavli, inglise
täisverelisega, ida-Preisi jt täkkudega. Kuid ei saadud siiski sobivat tüüpi. Sangastes saadi Bergi tallis,
Hetmani kasutades, sobilik tõug, kes sobis kõikideks töödeks. Temaga paaritati sangaste mõisa ümbruses,
kuid isegi Lätist käidi paaritamas. Hetman oli väga hea pärandamisvõimega. Ja ka tema järglased andsid
omadusi ilusti edasi. Nad olid keskmise suurusega, küllalt tiheda, kuiva ja tugeva konstitutsiooniga.
Seejuures ka hea liikuvusega ja vähenõudlik.
Kolmandal perioodil 1908-1920 kinnistati Norfolk-roadsteri omadusi ja kasutati ka juurde ida-
friisi.
19 saj lõpus (1896) pandi alus ka taluhobuste (suguhobuste) ülesmärkimisele. Siiski peab ütlema,