Taani raamatukultuur
masinatsivilsiatsiooni (,,Madam d'Ora" 1904, eesti k. 1933; ,,Ratas" 1905, eesti k. 1933).
Kirjaniku kinnisideeks on usk põhjamaa rassi suurusesse.
Martin Andersen-Nexö (1869- 1954)- taani silmapaistvam sotsiaalne kirjanik. Tal on ainult
üks sügav isiklik armastus- proletaarlase saatus. Tähtsaimad on tema suured romaanid
,,Vallutaja Pelle" (4 rmt., 1906-10)- töölislapse ülesvõitlemisest algelistest oludest vabadusele,
inimsusele, ja selle paaristeos naispeategelasega ,,Inimlaps Ditte" ( 5 rmt. 1917-21)-
töölistüdruku ülendavaks eesmärgiks seatakse õnn saada emaks.
Kõrgelt hindavad taanlased oma kahte sügavmõttelist hingeeluanalüüsivat romaanikirjanikku-
Knud Hjortö't (1869- 1931) ja Harald Kidde't (1878-1918).
Jens Anker Larsen (1874-1957)- uusmüstilise suuna algataja taani kirjanduses, omandas nime
teosoofilise romaaniga ,,Tarkadekivi" 1923, millele on järgnenud hiljem teosed ,,Marta ja
annaabi.ee 
