Egiptuse lastelgi olid lelud, sealhulgas nukud ja mänguloomad, mõningaid nukulaadseid kujukesi võidi kasutada nii usutalitustel ohvriandidena, kui ka mänguasjadena. Egiptlased tundsid mitmesuguseid pille, millel mängisid enamasti naised.muusikat küll üles ei kirjutanud, kuid siiski on tänini säilinud mõned laulud.Egiptlased tantsisid nii lõbu pärast kui tseremooniate ja rituaalide käigus, naised tantsisid sageli bankettidel, kuid seni pole leidnud ühtegi kujutist paaristantsust Kõik Egiptlaste elualad olid ühel või teisel viisil seotud religiooniga- olemas olid nii jõe- sünni ja surnute-perekonna ja õppimise kui ka kõigi teiste eluvaldkondade jumalad. Mõned neist olid kohalikud, teisi tunti ja austati kogu maal, jumalatel oli mitmeid erinevaid kujusid. Tähtsamad neist olid Ra(kullipeaga päikesejumal) Anubis saakalipäine surma ja balsameerimisie jumal. Osiris- surnute, allilma ja ülestõusmise jumal Horos pistrikupeaga jumal, keda kehastas vaarao
aastatuhande teisest poolest eKr on motiive, mida on tõlgendatud esiaegsete rituaalsete ja maagiliste tantsude kujutistena. Keskaegsest norra tantsust on vähe teateid, kuid võib arvata, et nagu mujalgi Põhjamaades, tantsiti aheltantse (laulutantse). Keskajal on "dans" olnud mõne isiku lisanimi (Sverting dans (1292), "Sigurd dans" (15. sajand)). Arvatakse, et see märgib head tantsuoskust. Külatants (bygdedans) on norra rahvatantsu kihistus, mis on välja kujunenud vanemast paaristantsust. Seda mängitakse viiuli (hardingfele) saatel. Põhilised tantsud on kolmeosalise taktimõõduga springar (Lääne-Norra) ja pols (Ida-Norra) ning kaheosalise taktimõõduga gangar ja halling. Hardfele saatel tantsitavad põhitantsud on springar, halling, gangar ja rull (vossarull). Pols'i tantsitakse tavalise viiuli või lõõtspilli saatel. Springar tuli arvatavasti enne 1600. aastast Saksamaalt või Austriast; oletatakse sugulust lendleriga.
annaabi.ee 
