Juhuslik viga- tekib ka paratamatult mõõtmismetoodika järgimisel. Need tekivad keskkonna ja ilmastiku mõjude kui ka inimlike eksituste teel. 12. Mis on geodeetilise põhivõrgu punkt? Geodeetiliseks võrguks nimetatakse maastikul kindlustatud punktide kogumit, millele on ühtses süsteemis määratud plaanilised ristkoordinaadid x ja y ning kõrgus h. 13. Millised geodeetilised põhivõrgud on kasutusel? On olemas tihendusvõrk(on rajatud paarispunktidest koosneva lausvõrguna, üks punktide paar 16-25 m2 kohta, punktide omavaheline kaugus on ca 500m.Punktidele on määratud GPS koordinaadid +- 3-5 cm täpsusega. Kasutatakse ka kõrgemate hoonete. Plaanilise KGV punktidena kasutatakse ka kõrgemaid hooneid, kirikutorne ja majakaid. )ja on olemas mõõdistamisvõrk ( Peab tagama topograafilisel mõõdistamisel graafilise täpsuse + - 0,2 mm. 14. Millised on joone mõõtmise vahendid?
Geodeetilist võrku rajatakse põhimõttel, et algul rajatakse suurema täpsusega hõredam võrk ja nendele punktidele toetudes tihendatakse hõredamat võrku väiksema täpsusega mõõtmise teel. 13. Millised geodeetilised põhivõrgud on kasutusel? I klassi plaaniline võrk on rajatud tsentraalsüsteemina ja koosneb 13 punktist, mille omavaheline kaugus on 70-110 km. II klassi plaaniline võrk on rajatud lausvõrguna, punkte 199 ja vahekaugustega ca 15 km. Tihendusvõrk on rajatud paarispunktidest koosneva lausvõrguna, üks punktide paar 16-25 km2 kohta, paaris olevate punktide omavaheline kaugus on ca 500m. Punktidele on määratud koordinaadid GPS-mõõtmistega ±3-5 cm täpsusega. Plaanilise KGV punktidena kasutatakse ka kõrgemaid hooneid, kirikutorne ja majakaid. Mõõdistamisvõrk- võib tugineda kõigile eelpool mainitud punktidele, mis peab tagama topograafilisel mõõdistamisel graafilise täpsuse ±0,2 mm. 14. Millised on joone mõõtmise vahendid?
annaabi.ee 
