TÕENÄOSUSTEOORIA
Iga sündmust vaadeldakse teatud
tingimuste kompleksi olemasolu korral. Näiteks lumi sulab 0 kraadi
juures normaalrõhul.
Sündmused võib jaotada kolme liiki:
1. Kindel sündmus , mis toimub alati antud tingimuste juures
( päike tõuseb idast ja loojub läände).
2. Võimatu sündmus , mis ei saa kunagi antud tingimuste
kompleksi korral toimuda (rong sõidab maanteel, päike loojub itta).
3. Juhuslik sündmus, mis võib toimuda või mitte toimuda
(paarisnumbrisaamine täringuviskel, mündi viskamisel saada kull
või kiri).
1.2 Sündmuste vahelised seosed.
Sündmuste vahelised seosed on nagu vastavate hulkade vahelised
seosed.
1. AB, sündmus B järeldub sündmusest A ehk sündmus A sisaldub
sündmuses B.
Näiteks: A = (2) ja B = (2;4;6), siis AB.
2. A = B, kui AB ja BA.
3. AB = C, sündmuste A ja B summaks ehk ühendiks nimetatakse
sündmust C, mis toimub siis, kui toimub vähemalt üks sündmustest