arvväärtusele vastab teise suuruse hulk arvväärtusi, mis jaotuvad selliselt, et igaüks neid võib esineda teatud tõenäosusega. Korrelatsioon on kahe omaduse või muutuja seose mõõt. Korrelatsiooni ilmnemine ei eelda aga põhjus-tagajärje suhet kahe muutuja vahel. Korrelatsiooniteooria käsitleb korrelatsioonianalüüsi ja sellega vahetult seotud regressioonianalüüsi meetodeid. Eristatakse korrelatiivseid seoseid kahe nähtuse vahel ehk paariskorrelatsiooni ning korrelatiivseid seoseid mitme nähtuse vahel ehk mitmest korrelatsiooni. Mittetäielik seos- korrelatiivne seos. Seose suund loetakse positiivseks kui ühe tunnuse väärtuse kasvades kasvavad ka teise tunnuse väärtused ning negatiivseks kui ühe tunnuse väärtuste kasvades teise tunnuse väärtused kahanevad. Korrelatsioonikordaja näitab, kui suure osa ühe tunnuse varieeruvusest on selgitatav teise tunnuse varieeruvuse kaudu
kahaneva ehk pöördvõrdelise seosega, s.t. kui sõltuv tunnus reageerib kahanemisega sõltumatu tunnuse väärtuse kasvule. 42. Korrelatsiooniseosed, nende iseloom ja vormid Korrelatiivsete seoste uurimiseks on matemaatilises statistikas välja töötatud korrelatsiooniteooria. Korrelatsiooniteooria käsitleb korrelatsioonanalüüsi ja sellega vahetult seotud regressioonanalüüsi meetodeid. Eristatakse korrelatiivseid seoseid kahe nähtuse vahel ehk paariskorrelatsiooni ning korrelatiivseid seoseid mitme nähtuse vahel ehk mitmest korrelatsiooni. Mitmese korrelatsiooni puhul on võimalik hinnata resultaatnähtuse seost iga faktornähtusega eraldi ja ka koos. Vastavalt sellele eristatakse ka üld- ja osakorrelatsiooni. Kahe nähtuse (ehk õigemini neid iseloomustavate muutujate) vahelisi korrelatiivseid seoseid uurides iseloomustatakse neid kolmest põhilisest küljest, kõneldes vastavalt: 1. seose rangusest ehk tugevusest; 2
Xi lähtesüsteem uute sünteetiliste tegurnäitajate komponendite Fj lineaarkombinatsioonidega. Lineaarkombinatsiooni on seotud algsete tegurnäitajate arv, tegursüsteemi sünteetiliste komponentide arv ja algnäitaja Xi ja komponendi Fj seose tugevuse näitaja. Seose tugevuse näitaja on sisuliselt lineaarse paariskorrelatsiooni kordaja, mis iseloomustab vaadeldava protsessi mingi latentse omaduse Fj ja seda kaudselt iseloomustavate tegurinäitajate Xi seose intensiivsust. Determinatsioonikordaja mõõdab tegurnäitaja variatsiooni osa, mis on seotud sünteetilise komponendiga Fj (sellest põhjustatud). Komponentanalüüsi rakendamise tulemusena edastatakse lähtenäitajate Xi
annaabi.ee 
