vähemalt üks väärtustest on kuupäev vähemalt üks väärtustest on arv kumbki väärtus ei ole tekst kumbki väärtus ei ole kuupäev kumbki väärtus ei ole arv mõlemad väärtused on tekstid (st ei ole arvud ega kuupäevad) Ül3 absoluutväärtuselt suurima väärtuse punastest lahtritest absoluutväärtuselt väikseima väärtuse punastest lahtritest punastest paaritutest arvudest suurima väärtuse punastest paarisarvudest suurima väärtuse punastest paaritutest arvudest väikseima väärtuse punastest paarisarvudest väikseima väärtuse punastest positiivsetest arvudest väikseima punastest negatiivsetest arvudest suurima absoluutväärtuselt suurima väärtuse rohelistest lahtritest absoluutväärtuselt väikseima väärtuse rohelistest lahtritest rohelistest paaritutest arvudest suurima väärtuse rohelistest paarisarvudest suurima väärtuse
Tema arvude tähtustamisega võib tuua paralleeli Platoni ja ideede tähtsustamisega. Pythagoras leiab, et asjad pole arvudest tekkinud, ent nendest lähtuvalt moodustatud. Paarisarvud on jagatavad ja seega ebatäiuslikud, piiritlematud. Paaritud arvud aga see-eest pole jagatavad ja on seega lõplikud, täiuslikud. Arv 1 sümboliseerib jumalikku printsiipi, 3 on mehelik arv ja kaks on naiselik. 3+2=5, 5 tähistab abielu. Paarisarvudest on täiuslikem 10. Pythagoras oli esimene, kes nimetas maailma kosmoseks. Ta leidis, et kogu olev koosneb võitlevatest ja vastassuunalistest suurustest, moodustades harmoonia. Maailma keskmes seisab aga tuli, mille ümber liiguvad Maa, Kuu, Päike ja planeedid, mis peegeldavad keskse tule valgust. Pythagoras otsis maailma harmooniat ürgseaduses, muutumatutes arvulistes suhetes. Ta asendab ainelise printsiibi vaimsega. Pythagorase eetika kannab