olla tulemuseks naturaalarv ehk positiivne täisarv (10-2=2) aga ka negatiivne täisarv (10-100=-90). Kahe naturaalarvu jagamisel võib olla tulemuseks naturaalarv (52:2=26) või kümmnendmurd (1:3=0,333...; 9:6=1,5). 2. Täisarvudeks nimetatakse positiivseid täisarve ja negatiivseid täisarve. Täisarvude hulga tähiseks on Z. Positiivseteks täisarvudeks on Z=(0; 1; 2; 3;...) ning negatiivseteks täisarvudeks on Z=(-1; -2; -3;...). Täisarvud jagunevad paarisarvudeks (-2; 2; -4; 4, -6; 6;...) ja paarituteks arvudeks (-1; 1; -3; 3; -5; 5;...). Tehes tehteid positiivsete ja/või negatiivsete täisarvudega on tulemuseks positiivne täisarv, negatiivne täisarv, positiivne kümnendmurd või negatiivne kümnendmurd. 3. Ratsionaalarvudeks nimetatakse murde a/b kus a ja b on täisarvud ning b¹0. Ratsionaalarvude hulga tähiseks on Q. Ratsionaalarvud on näiteks (1/4=0,25 ehk lõplik kümnendmurd; 1/3=0,333... ehk lõpmatu perioodiline
· Naturaalarvude hulk N on järjestatud lõpmatu hulk, milles on vähim, kuid pole suurim arvu. · Naturaalarvude hulk N on hulk, milles arvud järgnevad vahetult üksteisele ega kata kogu arvtelge. · Naturaalarvude hulk on kinnine liitmise ja korrutamise suhtes. (Kui kaks naturaalarvu liita või korrutada on tulemuseks alati naturaalarv.) · Naturaalarvude hulk ei ole kinnine lahutamise või jagamise suhtes. Naturaalarve, mis jaguvad 2-ga, nimetatakse paarisarvudeks, ülejäänuid paarituteks arvudeks. Ühest suuremat naturaalarvu , mis jagub vaid ühe ja iseendaga nimetatakse algarvuks, kõiki ülejäänud ühest suuremaid arve kordarvudeks. Algarvud on 2, 3, 5, 7, 11, 13, 17, 19 jne. (Hulk on lõpmatu.) Arvud 0 ja 1 ei ole algarvud ega kordarvud. Arvu a teguriteks nimetatakse kõiki neid naturaalarve, millega arv a jagub. Arvu iga tegur on kas selle arvu algarvuline tegur ehk algtegur või on võrdne arvu algtegurite korrutisega.
Kontroll. 21 ÷ 3 = 7; 156 ÷ 3 = 52 8 5. Jaguvuse tunnused Neid on vaja tunda selleks, kui tahetakse kindlaks teha, kas üks arv jagub teisega või mitte. Antud naturaalarvuga jaguvad kõik selle arvu kordsed, ükski teine arv ei jagu selle arvuga. 5.2. Jaguvus 2, 5 ja 10-ga · Arv 2 jagub 2-ga, kui ta lõpeb paarisnumbriga. Näide. 2-ga jaguvad arvud 14, 68, 174, 966, 1042, 9600 jt. Naturaalarve, mis jaguvad 2-ga, nimetatakse paarisarvudeks (nt. 22, 456, 2778). Kõik ülejäänud naturaalarvud on paaritud arvud (nt. 29, 67, 185, 1969) · Arv jagub 5-ga, kui ta lõpeb 0 või 5-ga. Näide. 5-ga jaguvad arvud 85, 170, 605, 1900, 7005 jt. · Arv jagub 10-ga, kui ta lõpeb 0-ga. Näide. 10-ga jaguvad arvud 90, 760, 4000, 6030 jt. 5.3. Jaguvus 3 ja 9-ga NB! Ainult arvu kordne jagub selle arvuga. Näiteks arvud 12, 24, 45, 48, 69 ja 99 on arvu 3 kordsed ja jaguvad 3-ga, sest 12 = 3*4, 24= 8*3, 45=15*3, 48= 16*3,
annaabi.ee 
