Saarmas
Saarmal on tihe, pruuni värvi, veekindel ja väga vastupidav karvkate.
Sellest on tal palju kasu külmas vees ujudes ja jahti pidades. See kasukas on saarmale aga
omamoodi saatuslikuks saanud nimelt on kunagi väga laialt kogu põhjapoolkeral
levinud liik kaasajaks mitmelt poolt välja surnud liigse küttimise tõttu. Saarmale on jahti
peetud just hinnalise karusnaha pärast. Eestis on viimasel ajal saarmate käsi hästi läinud.
Nende arvukus on tõusnud poole sajandi jooksul paarisajalt paari tuhande isendini.
Saarmas eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel. Jõekaldasse uuristab ta endale uru,
mille suue avaneb vee alla. Ta ei ütle aga ära ka teiste loomade rajatud pesadest, mida ta
võib enda tarbeks kergelt ümber kohandada. Saarmad on üksikeluviisilised loomad, kes
tegutsevad peamiselt videvikus.
Toituvad saarmad peamiselt vees elavatest loomadest, kellest peamise osa moodustavad
kalad, aga söövad nad ka vähke, konni, hiiri, linnupoegi, limuseid jne.