Loomade sigimiskäitumine
loomadele omistati, sageli põhjendamatult, samu tundmusi ja käitumismotiive kui on omased
inimestele.
Vaatamata kogu näilisele lihtsusele on paari heitmine üheaegselt väga keerukas nähtus
kui ka olulisim tegur, mis kindlustab liigi säilimise. See nõuab samast liigist partnereid, kus
mõlemad peavad olema viljakad ja üheaegselt valmis kopuleeruma. Nende tingimuste täitmiseks
leidub kõigil liikidel mitmesuguseid tõhusaid vahendeid, et erinevast soost isendeid paarimise
ajaks kokku viia. Siia kuuluvad vastavad meeleelundid, vaheldusrikkad paarimismängud või
liigiomased käitumisavaldused (Mänd, 1998).
Kevad on armastuse aeg, õnne sünonüüm. Varakevadel mutuva varblaste ,,hommikused
nõupidamised" lööminguteks: isavarblased ajavad ennast üksteise ees puhevile ning tülitavad
ebaviisakalt emaseid. Kaklused sagenevad lahingut lüüakse iga vähemagi sobiliku pesaehituse
nurgakese pärast