Pilved, tuli ja äike
stabiilne (tõusvate õhuvoolude ehk konvektsiooni asemel tekib kondenseerumine). Udu tekib
tavaliselt just tuulepoolsel mäeküljel.
Võrdlemisi oluline on udu tekkes või kadumises tuule mõju. Selle tugevnedes segunevad niiskus
ja soojus kiiremini, mistõttu udu tõenäosus väheneb. Keskmise või tugeva tuule korral areneb udu
vaid siis, kui aluspinnalähedane õhukiht jahtub küllalt kiiresti. Kiirgusliku udu korral (nõrk tuul
ja selge öö) jahtub õhk umbes 1 ºC paarimeetrises kihis, mistõttu tuule tugevnedes kaob
kiirguslik udu kergesti. Kuid advektiivne udu võib ilmneda ka tugeva tuule korral, kuna
jahtumine on sel juhul tavalisest palju võimsam.
Kui udu kujuneb talvel külma lumepinna kohal või liigub sinna, siis kaotab ta osa oma niiskusest;
kui jahtumine pole seejuures küllalt kiire, siis udu nõrgeneb ja kaob sootuks. Põhjus seisneb vee
ja lume veeauru rõhkude erinevuses, mis on suurim temperatuuril 12 ºC (udu tekke tõenäosus on
annaabi.ee 
