Kõik tööstuse tekitatud jäätmed, millest korralikult ei vabaneta saastavad veekogusid, muutes sealse elukeskonna kõlbmatuks. Põllumajandusest satuvad samuti veekogudesse pestitsiidid ja väetised ning samuti kaevatakse ümber maastikku, et juhtida mujale vett, soovides põllumaad juurde saada. Globaalne soojenemine, CO2 koguse suurenemine atmosfääris, temperatuuride muutumine mõjutavad biloogilist mitmekesisust- liigid surevad välja kuna nad ei suuda kohaneda uute tingimustega nt. paarikraadine temperatuuritõus merevees on korallidele talumatu, korallid hävimist on märgata üle maailma, seda mõjutav vee veetaseme tõus, mida põhjustab jää sulamine. Bioloogiline mitmekesisus väheneb järsult ning selle takistamiseks on loodud erinevai ühinguid. 1992. aastal Rio de Janeiros toimunud Keskkonna- ja Arengukonverentsil võeti vastu bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, mis peaks aitama kaitsta loodust ning
Venemaa ja tema praegune hea partner USA ei ole paraku senini Kyoto lepetele alla kirjutanud. Kyoto lepete allkirjastamine nõuaks kulukat tööstuse reformimist, õhupuhastusseadmete paigaldamist, tootmise piiramist. Ka iga inimene peaks kulutama vähem energiat, s.t elama senisest tagasihoidlikumas stiilis. Venemaa president Vladimir Putin oma Moskvas antud intervjuudes rõhutas kliimamuutuste positiivset külge, väites, et kliima paarikraadine soojenemine on Venemaal oodatud, sest siis kaob inimestel vajadus soojade ja kallite kasukate muretsemiseks. Putini suhtumine on muidugi õige ja vaimukas, kuid probleemil on ka tõsine külg, mille uurimise vajadust rõhutas ta isegi. See seisneb selles, et hilinemine meetmetega kasvuhoonegaaside vähendamiseks atmosfääris võib tuua katastroofilisi kliimamuutusi tulevikus. Seepärast oodati, et just Moskvas avaldavad Vene riigimehed tahet Kyoto lepetele alla kirjutada.
kinnitusotste pideva pingutamisega, pakettide omavahelise sidumisega. Lasti nihkumise peamised põhjused on: · kinnitusotste lõdvenemine, pingutamiseks mittevastavate vahendite kasutamine või liiga nõrgad kinnitusotsad · pakettide liikumine lumega või jääga kaetud trümmiluukidel · nõrgad püsttoed · laeva tugev lengerdamine · lainete löögid. Lastimise jooksul tuleb hoolt kanda selle eest, et laev mingil juhul ei kalduks, sest isegi paarikraadine kalle tekitab püsttugedele arvestatava lisakoormuse. Tekilasti kõrgus peab olema selline, et metsamaterjali mass ei ületaks teki lubatud koormust ega piiraks vaatlust. Talvel ei tohi tekilasti kõrgus ületada 1/3 laeva laiusest. Metsaveo laadliini märki omavatel ja seda kasutavatel laevadel peab tekilast täitma kaevu või kaevud pealisehituste vahel ja ulatuma äärmistele vaheseintele nii lähedale kui võimalik. Kui laeva pealisehitus ei asu ahtris, peab tekilast ulatuma
annaabi.ee 
