Usaldus tööpostil
"retsepti" teist komponenti - väljendada ausalt, mida mina hetkel tunnen, vajan ja mida
soovin selles situatsioonis juhtuvat. (NB! Väldi teise süüdistamist, kritiseerimist või talle
"siltide" andmist.) Mulle meenub üks töökaaslane, kes ajas pidevalt töö juures mingeid "oma
asju" - rääkis pikalt inimestega telefoni teel viisil, mida mina nimetasin "kurtmiseks ja
hädaldamiseks". Ta istus aeg-ajalt ka minu laua juurde ja alustas juttu maast ja ilmast. Sellisel
juhul, pärast paarikihilist empaatiapakkumist, oleks aeg öleda: "Tead, X, ma mõistan, et
soovid oma muret jagada, samas olen ma häiritud, kui sa istud siin juba rohkem kui kümme
minutit, sest ma soovin hetkel keskenduda tööasjadele. Kas oled nõus lõpetama praegu selle
jutu ja me võime sel teemal edasi rääkida lõunapausil?" Olemaks veendunud, et sõnade
tähendus jõudis kolleegini just sellisena, nagu ma seda soovisin, võiks küsida