Halliste luha taimkatte muutustest
ja 1956. Kõrgeim
veetase registreeriti 1931. a. 25. aprillil Riisal 21,94 ja Aesoos 21,96 m ü.m.p. See
põhjustas üleujutuse, mis ulatus 175 km2ni (Järvet & Karu 1999).
Antud töös uuriti kaardianalüüsiga majandamise katkemisest tingitud maastikumustri
muutust. Lähema vaatluse alla võeti Soomaa rahvuspargis Halliste luha mõlemal kaldal olev
piirkond (joonis 1), mis administratiivselt jääb peamiselt Pärnu maakonna Tori valla Riisa
külla; lisaks paarihektariline maatükk Viljandi maakonna Kõpu valla Tipu külast.
Taimkatte uuringute eeesmärgiks oli kirjeldada veereziimi ja majandamisviisi mõju
luhataimkatte eluvormilisele struktuurile, liigirikkusele ja maapealsele biomassile.
17
Joonis 1. Kaardianalüüsil kasutatud uurimisala paiknemine ja jaotus.
18
2.2. Materjal ja metoodika
2.2.1. Kaardianalüüsil kasutatud materjal ja metoodika
annaabi.ee 
