Tõde ja Õigus II Terve tekst
Aga täna kirjutan siiski millestki muust: täna kirjutan Teile daamist, kes on oma lihasilmaga
näinud elavat Goethet. Tema parandab Goethe asemel siin oma tervist. Ja teate, mis mina
arvan: kui Goethe alles elas, siis ei kingitud temale sugugi niipalju tähelepanu, kui kingitakse
nüüd sellele vanale daamile. Tema on meie kõige kuulsam daam ja seisab vanaduse nõtruse
tõttu vaevalt jalul. Alati ümbritsevad teda härrad ja teised daamid, kes ootavad aupaklikult, et
vana daam ütleks paargi sõna Goethest, keda ta näinud elavana. Aga vana daam -- v.
Schaumkropf on ta nimi -- on oma sõnadega kitsi, osalt, et oma tähtsust tõsta, osalt, et ta üldse
suuremat räägitud ei saa, nii väga ägiseb ja pugiseb ta oma aastate koorma all. Ja teate, mis
mina veel arvan: tema, see daam nimelt, ei mäletagi enam hästi Goethet, vaid tema mäletab
ainult nii-öelda iseenda mälestust. Mõistate? Tema mäletab nimelt seda, et tema on millalgi
annaabi.ee 
