Perekond ja selle ajalugu
sajandil ning sellele näib
viitavat ka eskimote "külalislahkus" külalisele pakutakse lisaks öömajale ka oma naist.
Rühmaabielud kuulusid matriarhaalse (emajärgse) kogukonna aega. Et suguline läbikäimine oli
määratlemata, ei saanud lapse päritolu isa järgi arvestada. Ainus kindel lapsevanem oli ema ja lapse
põlvnemist loeti emaliini pidi. Laste eest vastutajana ja nende kasvatajana oli naine ühiskonnas au sees.
Inimühiskonna arenedes mindi üle järgmisele kooseluvormile paarabielule. Selle ülemineku peamiseks
põhjuseks peetakse eraomandi tekkimist. Mehel kogunes sõjakäikude ja röövimise saagist vara, mida ta
tahtis pärandada oma lihastele järglastele. Selleks, et see võimalik oleks, pidid need olema täpselt teada -
tekkis patriarhaat (isajärgsus). Valitsevaks sugupooleks tõusis mees, kes lõi ka naise kohustusi ja õiguseid
käsitlevad seadused. Paarabielul on kaks varianti:
1