Vana Kreeka pillid
kõrgusel. Hellenismi ajal, eriti Etruurias ja Roomas, olid viled eri pikkusega.
Lugu Paanist. Paan (Vana-Kreeka pooljumal) oli armunud noorde tüdrukusse (nümf Syrinx), kuid see
kartis teda ning püüdis tema eest põgeneda. Kui teised jumalad nägid, et tüdruk ei suuda pakku
joosta, muutsid nad ta pillirooks. Kuna Paan ei osanud teda teistest pilliroogudest eristada, lõikas ta
neid mitu tükki ja tegi pilli, mida tuntakse paanivilena.
Tuntuim kaksikvilepill on aulos, vana-Kreeka roopill, mida valmistati juba 2800 eKr. Kumbki vile oli 50
cm pikkune koonuseline toru 3 6 kõlaavaga. Aulos kuulus Dionysose orgialiku kultuse juurde, sellel
saadeti koore, pulmi ja matuseid, kus seda mängiti rongkäigus. Seda mängiti ka kuulsate inimeste ja
võidukate sportlaste auks, samuti muusikute võistlustel, näiteks Delfis Püütia mängudel.
Põispilli tuntakse 9. sajandist
annaabi.ee 
