"paanikaseisundi" - 1 õppematerjal

Suhtlemine ja suhtlemisprobleemid

Siingi tuleb arvestada, et inimesed ei ole mõtete lugejad ning üksteise mõistmine on raskendatud ning konfliktne, kui eneseväljendus on puudulik. Eneseväljendus võib saada ohustatud ja tekitada suhtlemisprobleeme, kui inimene satub ärevusse. Kui näiteks ähvardab inimest oht jääda ilma oma töökohast, viib see ta paanikasse ning pöördudes meeleheites oma ülemuse poole, võib suur ärevus viia tasakaalust välja kogu eneseväljenduse ning paljastada muretseja paanikaseisundi. See omakorda viib tormakate ja läbi mõtlemata tegudeni, suhtlemisprobleem on käes. (Ellis.A, 2000, lk. 25) Suuri probleeme tekitab ka nn risustatud sõnumite kasutamine täissõnumite asemel. Tihtilugu jätavad inimesed tunnete või mõtete varjamiseks midagi olulist ütlemata, selle asemel proovivad hoopis vihjata ja varjatult sõnumit edasi anda, mis aga tekitab üldjuhul segadust, solvumist, viha. Just nimelt mõtte või soovi varjatud olek sõnumis tekitab suuri