Appi tuli ordumeister oma väega. Ta kutsus eestlaste juhid, neli kuningat, Paidesse läbirääkimistele. Seal tabas eestlasi raske kaotus, sest kuningad ja nende saadikud tapeti sõnamurdlikult. Ordumeestel õnnestus Tallinna all olev eestlaste laager suhteliselt kerge väega hävitada. Ülestõus Põhja- Eestis sai lüüa. Saarlased püüavad võõrast võimust vabaneda 1343 aastal, 24 juulil, päev enne jaagupipäeva, tegid saarlased katse ennast enda maal maksma paana. Viimane kants, mida piirama asuti, oli Pöide linnus. Kuna piiratutel polnud abilootust ja nad olid juba kaheksa päeva kannatanud, asuti saarlastega läbi rääkima. Üheskoos otsustati linnu ära anda. Tõotati, et iga lahkuja saab kaasa võtta kaks hobust ja vara nii palju, kui moonakotti mahub. Sakslased avasid värava ja hakkasid lahkuma. Saarlaste viha, aga oli võõraste vastu nii suur, et nad ei pidanud oma lubadust ja lahkujad pilluti kividega surnuks
Skaslasteel tundus, et suurte eesti üksuste moodustamine võib viia selleni, et eestlased hakkavad iseseisvust nõudma ja pööravad nende käest saadud relvad okupeerija vastu. Enam ei pakkunud eestlaste võimalikku tegutsimist pelgavad raportid suurt midagi. Küllap oli saakslastele selge, et eestlased on ilma hea liidrita ning ei hakka organiseerituld nende vastu võitlema. Sellepärast oli mõistlik kartmatult eestlasi mobiliseerida ja paana neid bolsevike vastu võitlema. Reichsführer Heinrich Himmler koos riigikantselei ülema Martin Bormanniga ja okupeeritud idaalade riigiministriga Alfred Rosenbergiga jõudsid novembris 1943 üksmeelele, et Eestile ja Lätile tuleb anda autonoomia. Selle kava vastu olid Ostland'i riigikomissar Hinrich Lohse, välisminister Joachim von Ribbentrop ja pärast ka Adolf Hitler, kes aga andis Himmlerile õiguse Eestis ja Lätis mobilisatsiooni korraldada.
annaabi.ee 
