Selleks eelnevalt plastifitseeritud (plastifikaatori kogus o kuni 10 kaalu%) puistatakse ekstruuderisse ja kuumutatakse (kuni 50 C) ning surutakse läbi silma. Pikki vardaid ja torusid paagutatakse spetsiaalse konstruktsiooniga paagutusahjudes. Toorikute paagutatakse soontega grafiitalustel kaldu teatud nurga all, et vältida nende katkemist kahanemisel paagutuse käigus. Keerulise kujuga kõvasulamdetailide valmistamiseks kasutatakse ka pulbersurvevalu (injection moulding). Selleks, sarnaselt ekstrudeerimisele, plastifitseeritud pulbrisegu surutakse vormi. Tehnoloogia on sarnane plastmassitööstusest kasutatava plastdetailide valmistatava tehnoloogiaga. Protsessi puuduseks on väga pikaajaline (kuni ööpäev) rohke plastifikaatori väljapõletamine. Et
ja faaside piiride sideme tugevusest. Sama kõvadusega kuid erinevad kermised erinevalt kulumiskindluselt kümneid kordi. Kõige kulumiskindlamad on peeneteralised WC-Co kermised (joon.1.12). Sellele järgnevad keskmise ja jämedateralised WC-Co ning TiC-NiMo kermised. Kõige väiksema kulumiskindlusega on Cr3C2-Ni kermised. See on tingitud eelkõige nende 15 jämedateralisest struktuurist. Cr3C2-Ni kermistes toimub paagutuse käigus tormiline karbiiditerade kasv, mistõttu pole senini õnnestunud valmistada Cr3C2-Ni kermiseid terasuurusega alla 4 µm. Ainult reaktsioonpaagutuse teel saadud kermiste terasuurus on ca 3 µm, millest ka nende kermiste veidi suurem kulumiskindlus. Vaatamata katsetulemuste suurele hajuvusele on selge tendents, et kulumine väheneb kermiste kõvaduse kasuga (joon.1.13 ) Samas on näha, et sama kõvadusega kermised erinevalt kulumise kiiruselt üksteisest mitu korda.
annaabi.ee 
