Silikaadsed maagid ei ole rikastatavad (kasutada tuleb kogu maaki), neid töödeldakse loistamisega ning saadakse ebapuhas ferronikkel. Viimasele lisatakse väävliühendeid (FeS2 või CaSO4) ja puhastatakse konverteris läbi raua eemaldamiseks, peenestatakse ja põletatakse ning moodustunud NiO-st redutseeritakse nikkel. Sulfiidseid vase- niklimaake töödeldakse nende spetsiifikast olenevalt erinevalt. Maagikontsentraatidele lisatakse sageli SiO2 ja allutatakse korduvalt paagutamisele ning sulatamisele (sulfiidid redutseeruvad, tekkiv raudoksiid läheb silikaadi moodustumisel räbu koostisesse). Järgneb keerukate sulfiidide (Ni3S2, CuS jt) ning metallide (Ni, Cu) segu eraldamine, mis sisaldab sulatamist NaHSO4-ga jt töötlusi. Lõppfaasis eraldatakse nikkel sageli elektrolüüsiga. Omadused ja ühendid Nikkel on lihtainena hõbevalge, kollaka läikega plastne metall. Ta on hästi töödeldav, kuid juba
On teada, et vedela faasiga paagutamise kineetika sôltub vedela faasi kogusest, vedela faasi märgumisnurgast WDKNHOIDDVLO (joon.10) ja komponentide vastastikusest lahustuvusest. 26 Joon.10 Vedelfaasi märgamine tahke alusega Kôvasulamite paagutamine toimub vedela faasi juuresolekul s.t. paagutus toimub ülevalpool kergemini sulava komponendi (Fe,Co,Ni) sulamistemperatuuri. Vedelafaasilisele paagutamisele eelneb tahkefaasilise paagutamise staadium, kus toimuvad järgmised füüsikalis-keemilised protsessid (joon.10): - plastifikaatori väljapõlemine, - sisepingete, mis tekkivad pulbrisegude jahvatamisel ja pressimisel, vähenemine ja kadumine, - karbiidi lahustumine sideaines, - poorsuse vähenemine ja pressise mõõtmete kahanemine. Temperatuuri edasisel tõusul, kui temperatuur saavutab eutektikumi (karbiid- sideaine) sulamistemperatuuri, siis süsteemi ilmub vedel faas
annaabi.ee 
