FAUST
tegemiseks pole miskit erilist vaja. Mefistoteles nentis ka ise, et Faust mingi õnnega ei rahuldunud,
kõik pettekujud peibutasid teda. Ka viimne vilets tühi tund näis väärt, et kinni hoida seda.
Kuid kõik läks ikkagi teisiti ja Fausti hinge sai Jumal, mitte Saatan, seda küll mitte ilma võitluseta.
Lõpus nentis Mefistoteles, et vanas eas sai pika nina ja kõik ta rassimine läks luhta ja ikkagi
absurdne armutuhin sai viimaks võitu paadund kuradist. Et niivõrd lapsik-hulle mõttekäike mees
haudus, kelle silmaring on lai. Ei targa kohta pole tõesti väike see narrus, mis must lõpuks võidu
sai.
Fausti elu mõtteks oli töötada inimkonna hüvanguks.
Wagneri elu mõtteks oli saavutada kuulsus teadusevallas vahendeid valimata.
Mefistoteleses soovis hävitada elu maa peal, kuid :»Küll koristan neid ilmast ühtelugu, kuid värske
vere löök ei vakata.»
annaabi.ee 
