· 1944 kirjastus Orto Kanadas · 1945 asutati Välismaine Eesti Kirjanike Liit · Esialgu tiraazid liiga suured võrreldes kogukonnaga · Ajakirjad: Eesti Looming, Sõna, Tuli Muld, Mana · Rühmitus Tuulisui · Põlvkonnad: I Suits, Under, Adson, Visnapu, Gailit II Lepik, Laaban, Kangro, Kolk, Viirlaid III Nõu, Toona, Ivask, Laaman IV Ilves, Kostabi · Meenutati elu enne pagulust · Kodumaaigatsus · Sisseeelamisprobleemidest · Paadiromaanid nn põgenemisteosed : kodumaalt lahkumisest, ebakindlus.. · Uus põlvkond toob luulesse muudatusi, katsetavad vormiuuendustega, piltluule, sürrealism · Isiklikud hingehädad, perekond, loodus
kultuuris mingigi hääle. Ilona Laaman 1971 "Mis need sipelgad ka ära ei ole" Karuks on tugevalt metafoorne autor, Laaman pigem teravale proosastiilisle lähenev autor, mõlemad uuendusliku tähendusega 60ndatel, aga erineval viisil. Karuks tegutseb tänini, aga viimasel ajal ei ole väga palju uut loomingut tulnud. 27. oktoober 2010 Nii Karuksi kui Laamani puhul saab otseseoseid kaasaegse kirjandusega demonstreerida. Kuigi mõlemad on atkiivsest kirjutamisest hiljem tagasi tõmbunud. Paadiromaanid see pole väga täpne sõna, aga need on romaanid sellest, kuidas me istusime paadis ja sõitsime selle paadiga Rootsi. Kui on tagasipöördumisi minevikku, siis mälestuslikul algel on suur roll. Kas siin on mingeid laineid ja suundumusi? Kindlasti võib siin ka rääkida realistlikumast ja modernistlikumast poolest, aga kui nüüd mingite eraldi gruppidena eraldi välja tuua, siis kolm proosalainet: + nostalgiaproosa
annaabi.ee 
