Jõe ürgsem ja huvitavam osa Leevi veskipaisust Reo sillani on võetud looduskaitse alla. Kaitseala on 12 km pikk ja hõlmab mõlemast kaldast 300 m maastikku. Looduskaitseala eesmärk on säilitada ürgorgu maastikulises tervikus ja kaitsta devoni liivakivi paljandeid. Kaitseala alguses on jõgi väga kiire. Jõeorg on kitsas (100-200 m) ja kohti kuni 30 m sügav. Paljud kärestikud ja aluspõhja paljandid, eelkõige Põdramüür kui kauneim Võhandu liivakalju, on suureks elamuseks paadimatkajale. Kaitseala keskosa võlub põlismetsade ning kaunite vaadetega niitudelt ja kaljuseintelt, mida vanarahvas nimetas müürideks. Siin on jõgi rahulikum, pöördub põhjast itta ja oru laius on 200-350 m. Enne Reo veskit teeb jõgi järsu pöörde kirdesse ja kaitseala lõpeb Reo maantesillaga. Samas on ka soodne peatuse ja puhkepaik neile, kes reisivad ratastel. Kaitseala 38-st paljandist on suuremad ja maalilisemad Põdramüür (16,2 m kõrge), Viira
9 Joonis 5. Võhandu jõe ürgorg. Eesti pikim jõgi Võhandu paikneb Põlva ja Võru maakonnas ning omab arvukalt lisajõgesid. Jõe kogupikkus ulatub koguni 162 kilomeetrini. Kaitseala alguses on Võhandu jõe vool väga kiire. Jõeorg on kitsas ja kohati kuni 30 m sügav. Paljud kärestikud ja aluspõhja paljandid, eelkõige Põdramüür kui kauneim Võhandu liivapaljand, on suureks elamuseks paadimatkajale. Võhandu jõel on mitmeid allikad. Omapärasem nendest on Märaläte: vesi voolab liivakivikaljust välja 1,25 ja 1,4 m kõrguselt kahe joana. Võhandu jõe ürgorg pakub külastajatele palju huvitavaid, kauaks meeldejäävaid elamusi. Jõe ürgsem osa Leevi veskipaisust Reo sillani on võetud looduskaitse alla. Kaitseala on 12 km pikk ja hõlmab mõlemast kaldast 300 m maastikku. Võhandu jõe ürgorg on kaitstav ürgorg Põlva maakonnas Veriora vallas. Kaitseala pindala on
annaabi.ee 
